Pole ammu kirjutanud.

Hullumeelne n2dal minu jaoks. Olin hull. T6siselt.

Arvan, et m6tlesin 550 korda, et l2hen koju. Ja eile hommikul olin t2iesti valmis seda siinsele perele ka ytlema. Olin ennast m6tetega ja vastumeelega hulluks ajanud, nii et olin peaaegu nutma hakkamas. 6nneks Sarah sai aru, et midagi viga. Siis istusime 6htul k6ik laua taha ja r22kisime, mis sydamel. Ytlesin, et Annie k2itumine juba t6siselt kurvastab mind ju:( Ja et Mark v6iks oma mustad sokid korvi visata mitte selle k6rvale:D Sellised v2ikesed asjad ajavad ka n2rvi. Ja see v2rk,e t no ma ei j6ua k6ike yksi siin majas teha. Nad n2gid seda isegi ja lahendus oli ka olemas. Hea. T2na on tunduvalt parem olla. Naeratan nyyd kah.

M6tlen tglt, et issand kui paljust ma oma s6pradega ilma j22n jne. Aga see on aasta, tglt v2hemgi ilmselt. Tulevikus ma vb vaevu m2letan seda. Lihtsalt yks v2ike seik elus.

P2riselt s6brad ikka igatsevad mind ka. Hea teada. Viimastel p2evadel on p2ris mitmed messinud v6i helistanud. Nii armas neist. Aga ega see koduootust kergemaks ei tee just.

Helistasin eile Marile. Ja no see h22l millega ta vastas, kui aru sai, et see mina olen...see tegi kyll sydame soojaks. Aww.

Anyway...thanks minu igatsejad;)

Kolme n2dala p2rast reede 6htul s6idan ma Londonisse, et v6tta buss Stanstedi lennujaama. Veedan seal 88 ja istun varahommikul lennukile. See on kohe.

Kurat, kui ma siit tulles tugev pole siis ma ei piina ennast enam kunagi:D:D